Siin on mõned küsimustest, mida meile kõige sagedamini esitatakse:
Konditsioneeri tootlikkuse väljaarvutamisel tuleb võtta arvesse paljusid parameetreid, sealhulgas ka materjali, millest hoone on ehitatud ning soojustuse kvaliteeti. Kuid ligikaudse arvestuse tegemiseks võite Te kasutada lihtsustatud metoodikat:
Q = Q1 + Q2 + Q3, kus:
Q – nõutav jahutusvõimsus (kW)
Q1 — soojusvood akendest, seintest, põrandast ja laest.
Q1 = S*h*q/1000, kus
S — ruumi pindala (m2);
h —ruumi kõrgus (m);
q — koefitsient, mis on võrdne 30 - 40 W/m3;
q = 30 varjulise ruumi korral;
q = 35 keskmise valgustatusega ruumi korral;
q = 40 ruumi korral, kuhu satub palju päikesevalgust.
Q2 — inimestest kiirguvate soojusvoogude summa.
Täiskasvanud inimesest kiirguv soojusvoog:
0,1 kW — rahulikus olekus;
0,13 kW — kerge füüsilise koormuse korral;
0,2 kW — raske füüsilise koormuse korral;
Q3 — olmeseadmetest kiirguvate soojusvoogude summa.
Olmeseadmetest kiirguvad soojusvood:
0,3 kW — arvutist;
0,2 kW — televiisorist;
Teiste seadmete korral võib arvestada, et need eraldavad soojust 30% ulatuses maksimaalsest tarbimisvõimsusest.
Väljavalitud konditsioneeri võimsus peab olema vahemikus -5% kuni +15% arvestuslikust võimsusest Q.
Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile peavad kõik elektriseadmed omama energiaefektiivsuse märgist. Seadmete energiatarbimisklass jaguneb seitsmeks kategooriaks (A-st kuni G-ni). Ökonoomsemad seadmed asuvad lähemal A kategooriale, vähem ökonoomsed asuvad lähemal G kategooriale. Energiasäästuklassi tähistatakse samuti vastava värvilise märgisega.
Konditsioneeri energiatarbimist hinnatakse kahe kriteeriumi alusel. Koefitsient EER näitab konditsioneeri energiatarbimist jahutusre˛iimis, koefitsient СОР – kuumutusre˛iimis:
Allpool võite vaadata klassifikatsioonide tabeleid EER ja COP järgi:
Mürataset mõõdetakse detsibellides (dB). See suhteline ühik näitab mitu korda on üks heli teisest helist tugevam. Helisid, mille tase on alla 25 dB, ei ole peaaegu kuulda. Sosina helitugevus on 25-30 dB, müra kontoriruumis, nagu ka tavalise jutuajamise helitugevus, vastab müratasemele 35-45 dB, elava liiklusega tänava või valjuhäälse vestluse müratugevus on 50-70 dB.
Soojuspump on seade, mis edastab soojusenergiat madala temperatuuriga allikast (näiteks välisõhk) kõrgema temperatuuriga tarbijani (näiteks õhk siseruumis).
Tööpõhimõtte järgi on iga külmutusseade soojuspump, olgu selleks siis konditsioneer, olme- või tööstuskülmik. Need ei transformeeri elektrienergiat soojusenergiaks, vaid „teisaldavad” soojust ühest keskkonnast teise. Külmik – oma sisemusest väliskeskkonda, konditsioneer, sõltuvalt tööre˛iimist – ruumist õue või vastupidi.
Selleks, et saada elektriradiaatoriga 4 kW soojusenergiat, tuleb kulutada 4 kW elektrienergiat. Soojuspumba abil sama mahu soojuse ülekandmiseks kulutatakse ligikaudu 1 kW elektrienergiat. Just seepärast on soojuspumba kasutamine üheks kõige säästlikumaks kütmismooduseks.
Traditsiooniliste konditsioneeride elektrimootor pöörleb püsiva kiirusega. Ruumis oleva temperatuuri kontrollimine toimub anduri abil, mis lülitab kompressori sisse ja välja. Seepärast nimetatakse neid ON/OFF konditsioneerideks.
Erinevalt tavalistest konditsioneeridest, kus kompressor perioodiliselt sisse ja välja lülitub, võimaldab inverter konditsioneeri tootlikkust ja selle tarbimisvõimust kompressori elektrimootori pöörlemissageduse muutmise arvel sujuvalt reguleerida.
Inverterkonditsioneeride kasutamine võimaldab vähendada aasta keskmist elektrienergia kulu 20–30%. Lisaks sellele saavutab inverterkonditsioneer kiiremini seadistatud temperatuuri ning hoiab seda täpsemalt. Seejuures töötab see tavalistest konditsioneeridest tunduvalt vaiksemalt.
Madaltemperatuuril plasma tehnoloogia on üheks kõige eesrindlikumaks õhupuhastuse tehnoloogiaks maailmas.
Külm plasma on ülivõimas sterilisaator, mis on võimeline oksüdeerima mikroorganisme, purustama bakterite ning viiruste kesti ja DNA-d, desinfitseerima õhku ja kõrvaldama ebameeldivaid lõhnu. Lisaks sellele neutraliseerib see kodutolmu, õietolmu ja teisi väikeseid osakesi, mis tekitavad allergilisi reaktsioone.
Samal ajal eraldab see negatiivse laenguga ioone, mis tekitavad ohutu, tervisliku ja lõõgastava atmosfääri.
Olmes kasutatavad split-süsteemid ei võimalda värske õhu sissevoolu, need ainult jahutavad või kuumutavad siseruumis olevat õhku.
Õuest saadava värske õhu kasutamise võimalus on kanalikonditsioneeridel.
Ühe konditsioneeriga ei ole kahe ruumi täisväärtuslik konditsioneerimine võimalik. Paigaldades ühte tuppa konditsioneeri, mille võimsus on arvestatud ruumi üldpinna järgi, võib probleemi ainult osaliselt lahendada. Erinevates tubades ei ole sellisel viisil võimalik sarnaselt mugavaid tingimusi saavutada.
Ebaõige kasutamise korral võib konditsioneer kasu asemel kahju tekitada. Et seda ei juhtuks, tuleb järgida mõningaid lihtsaid reegleid:
Konditsioneerist lähtuv õhuvoog ei tohi inimeste peale sattuda. Õhuvoo suunda saab horisontaalsete ja vertikaalsete ribakatikute abil reguleerida.
On soovitav, et õue ja ruumi õhutemperatuuri erinevus ei ületaks 5-7°С, sest organismil on järsu temperatuurilangusega raske kohaneda. Sellisest temperatuuri vähendamisest tavaliselt piisab (õhuniiskust arvesse võttes), et saavutada ruumis mugav õhkkond.
Siseploki filtreid tuleb tolmust regulaarselt puhastada. Enne hooaja algust on soovitav kutsuda spetsialistid profülaktiliste tööde tegemiseks, mis sisaldavad siseploki soojusvaheti puhastamist spetsiaalsete desinfitseerimisvahenditega. See hoiab ära hallituse tekke konditsioneeri sees.
Hooldusprogramm viib rikkeohu miinimumini ja hoiab ära kuluka remondi. Lisaks selle hakkab süsteem töötama efektiivselt, s.t minimaalse elektrienergiakulu ja maksimaalse tootlikkusega. Me soovitame teha süsteemile plaanilist hooldust vähemalt üks korda aastas.
Tehnohooldus, see on terve meetmete kompleks, mille eesmärgiks on õigeaegse diagnostika ja profülaktika abil seadme tõrgete ärahoidmine.
Split-süsteemide hooldustööde standardloetelu sisaldab järgmisi töid: